Paar märkust kõige vanemate eestikeelsete teoste ajaloost.

Esimesed eestikeelsed trükitööd on ikka veel eesti bibliograafia ning samuti ka kirjandusloo suuri küsimusmärke. Missugused raamatud on eesti keeles tõeliselt ilmunud enne Stahli ja Rossihniust, millal nad on ilmunud või kas neid üldse on ilmunud, see kõik on suuresti ebakindel. Üldiselt on teada, et enne a. 1632 (mil Stahli Hand- und Hausbuch hakkas ilmuma) on võimalikulit neli eestikeelset trükitööd näinud päevavalgust¹, nimelt: 1) J o h a n n K i e v e l'i katekismus (1517), Franz Witte tõlgitud Lutheri väike katekismus (Lübeck 1553 või 1554), 3) J o h a n n A m b r o s i u s W e l t h e r u s 'e mingi vaimulik raamat või võimalikult vaimulikud raamatud ja 4) W i l h e l m B u c c i u s'e Institutiones estonicæ (Braunsberg 1622), kuid lõplikult on küsimus selgitamata, sest et teatavasti pole ühtegi neist raamatuist säilinud meie päevini. —Järgnevate ridade ülesandeks pole võtta neid võimalikke teoseid põhjalikule käsitlusele, vaid üksnes esitada mõningaid tähelepanekuid, mida olen teinud pooliti möödaminnes selles lootuses, et neist on ehk veidigi kasu kõnesoleva hämaravõitu ajajärgu selgitamisel.

Kõigepealt on võrdlemisi hõlpus tõestada, et neist neljast võimalikust trükitööst kaks, esimene ja kolmas, on suuresti e b a k i n d l a d. K i e v e l'i katekismuse oletus, nii hästi kui see dokumentide väheste viidete abil ongi põhjendatud, jääb vist igavesti ainult oletuseks. W e l t h e -

_______
¹ Vt. näit. F. A m el u n g, Fünf estnische Schriftsteller der Jahre 1517—1622, SbGEG 1891.


2

r u s'e kirjandusliku tegevuse kohta on teated samuti nii ebamäärased ka vanemates allikates (näit. P h i l i p p u s A l e g a m b e Bibliotheca scriptorum Societatis Jesu, Antverpiæ 1643: "Pios aliquot libellos, qui Concionatoribus, & Confessariis usui essent, in Esthonicam linguam, quæ, propter orationis genus minutum & fractum ex difficillimis earum regionum est transtulit; cuius in Liuoniâ usus est."), et kahtlustel on palju maad; kõneldakse ju ainult neist vagadest raamatukestest, mida ta tõlkis ning mida tarvitati Liivimaal. On muidugi väga võimalik, et need raamatud ka trükiti, kuid niikaua kuni raamatuid endid ei tunta, võib kõrvaldada kahtlused ainult kindel teade trükkimise kohta.

Seevastu on mõlemad ülejäänud raamatud väljaspool igasugust kahtlust. Need on ka ainukesed teosed, mida eesti kirjanduse esimene ajalugu, 1715. a. Uue Testamendi eessõna sellest ajajärgust mainib ning mille olemasolu juba selle mainimise põhjal on peaaegu tõestatud. Mis eriti Witte tõlgitud katekismusesse puutub, siis kõrvaldab selles suhtes igasuguse kahtluse see väike teade, mille leidsin 1927. a. jaanuaris Stokholmis. Sama teade osutab samuti et kõne all oleva katekismuse trükkimisaasta on 1554 ning mitte 1553, nagu paljudes eesti kirjanduslugudes on märgitud ¹. Aastal 1732 ja sellele järgnevatel aastatel müüdi Stokholmis Rootsi endise riigikantsleri Axel Oxenstierna ja tema poja Johan O. suur, üle nelja tuhande numbri sisaldav raamatukogu, ning selles raamatukogus sisaldus nüüd ka W. eestikeelne katekismus, nagu näi tab raamatukogu trükitud nimestik ². Selle oktaavkaustaliste raamatute nr. 356 (lk. 347) on köide, mis sisaldab järgnevad teosed: "D Chytræi cateches. ejusd. regul. vitæ 1589. Luth. catech. germ. lat. græc. & ebr. per S. Clajum. 1587. Der Undeutsche Catechism. Lüb. 1560. C a t e c h. i n E e s t n i s c h e r S p r a c h e. Lüb. 1554."<sup>3

_______
1</sup> See tiitellehel esinev aastaarv 1553, mida A m e l u n g (l.c.) mainib, võib tähendada lehel oleva Tartu linna pildi valmistamisaega või seda, et mainitud pilt kujutab Tartut a. 1553. Trükkimisaasta see minu arvates ei ole.

² Catalogus Librorum Qui in Bibliothecis Illustrium gorundam [!] Virorum, Hoc tempore reperiuntur, & Holmiæ ... venduntur ... Holmiæ 1732, 502 Ik.

³ Selle köite sisu eelviimase teose maine on huvitav. See tähendab ilmsesti l ä t i k e e l s e t katekismust ning see teade tõendab, et see lätikeelse katekismuse käsikiri, mis seniste teadete järele oli valmis juba a. 1560, kuid trükiti alles a. 1586, tõeliselt t r ü k i t i L ü ü b e k i s a. 1560. Vt. A. B i e l e n s t e i n i eessõna tema ja A. B e z z e n b e r g e r i ilmutatud »Undeutsche Psalmen», Mitau 1886, lk. XII.


3

Sellega ühenduses võiks möödaminnes tähendada, et võib-olla on võimalik, et see õige huvitav köide ilmab veel kunagi päevavalgele kuskilt. Oxenstierna'de raamatukogu valgus küll maailma laiali ega ole täpsaid teateid selle ostjate kohta. Niipalju kui teatakse, ostsid - raamatukogu parema osa Hesseni minister parun v. Stein ja ta kaaslane, raamatukoguhoidja Kuchenbecher, osa jäädes Rootsi (vt. C. M. C a r l a n d e r, Svenska bibliotek och ex libris II: 1 (1902), lk. 56, ja O. W a l d e, Storhetstidens litterära krigsbyten II, lk. 47). Siiski ei õnnestunud raamatukogu müümine esimesel korral eriti hästi, nii et selles sisalduvaid raamatuid müüdi a. 1761 uuesti, selgi korral trükitud nimestiku järele (Förteckning På en Samling af wackra och wäl conditionerade Böcker, som komma at försäljas i Stockholm . . ., vt. A l m q u i s t, Sveriges bibliografiska litteratur, nr. 4231). Kas oli kõnesolev köide siis veel müümata, seda selle uue nimestiku põhjal ei või kindlasti öelda; igatahes võib selle nimestiku üht teost (lk. 73, nr.51): D. Chytræi Catechesis. Magdeb. 570, pidada eelmainitud köite esimeseks teoseks.—Nagu öeldud, võib ometi loota, et Weltheruse katekismus on vähemalt selles köites selle muude teoste varjul säilinud meie päevini ning satub mingi õnneliku juhuse tõttu asjatundja kätte.

See väike märkus, mis mul on viimase raamatu suhtes teha, puudutab eeskätt selle raamatu autorit. See Braunsbergis jesuiitide toimetusel trükitud teos ilmus nähtavasti anonüümselt. Meieaegne traditsioon ja mitmed leksikonid (Witte, Recke-Napiersky, Eesti biograafiline leksikon jne.) nimetavad (kõik vist Alegambe järele) autorina Braunsbergi Collegium Societatis Jesu liiget W i 1 h e l m B u c c i u s't, teost ennast Institutiones estonicæ ning trükkimisaastana 1622. a.: Ükski neist andmeist pole mitmeid allikteoseid tarvitades kindel.

Kõigepealt võib nii aru saada, nagu oleks Braunsbergis G. Schönfelsi trükikojas trükitud kaks eestikeelset vaimulikku teost, üks a. 1622 ja teine 1623. E s t r e i c h e r, Bibliografia Polska (Krakow 1882), De Backer, Bibliothèque des écrivains de la Compagnie de Jésus (Liège 1853 - 1861), G r u c h o t, Zur Geschichte des Jesuiten-Kollegiums zu Braunsberg. Verzeichnis der Braunsberger Drucke (Braunsberg 18&7, nr-d 80 ja 86) esitavad asja nii, et a. 1622 trükiti Braunsbergis üks W i 1 h. B u c c i u s e teos Institutiones esthonicæ videl. Catechismus ja a. 1623 anonüümne Institutiones Æstoniæ catholicæ per quemdam e S. J. Sacerdotem in lucem editæ. Brunsbergæ, typis Geor.


4

Schönfels. A. M.DC.XXIII, 8° (vt. C a r l o s S o m m e r v o g e l, Bibl. de la Compagnie de Jésus, sub vocibus B u c k i ja G e o r g E l g e r). Siiski võib vaevalt midagi muud mõelda, kui et mingi arusaamatus on tekitanud selle bibliograafilise kahe teose mainimise, kuid milline see eksimus on, seda selgitaks ainult allikate põhjalik läbiuurimine. Teiselt poolt tekitab see tähelepanuväärne asjaolu kuigi seda võikski rahuldavalt seletada, meis mõnesuguse ebakindluse Braunsbergis ilmunud Institutiones-teose trükkimisaasta suhtes—kas 1622 või 1623?

Kuid nagu eespool mainitud, on erisuguseid andmeid ka kõnesoleva raamatu autori kohta. Terve rida jesuiidibibliograafiaid: B a c k e r III, lk. 58, B r o w n Biblioteka pisarzów assystencyi polskiéj Towarzystwa Jezuwego (Poznan 1862), S o m m e r v o g e l ja E s t r e i c h e r nimetavad selle autoriks meile tuntud Bucciuse asemel teist jesuiiti G e o r g E l g e r'it. Autoriküsimuse valgustamiseks on vist kõige parem laenata S o m m e r v o g e l 'ilt Bucciuse kohta antud teateid: „B u c k i, B u c c i u s, Guillaume, né en Livonie en 1585, reçu dans la Compagnie en 1601, professa la poésie et la rhétorique, et prêcha ensuite pendant plusieurs années. Il mourut à Vilna, le 24 décembre 1643.

1. "Primus omnium, ex quo Livonia ante annos quingentos christiana fide imbuta fuit estonico idiomate libros edidit et quidem: Institutiones Estonicæ in quibus continentur: Catechismus magnus. — Caeremoniae quædam Ecclesiasticæ elucidatæ. — Quæstiones de omnibus festis anni pro rudibus. — Hymni et Cantiones sacræ. — Piæ ad Deum et Sanctos precationes, 1662 [!]." (Sotwel.)

Ne serait-ce pas, d'après cela, au P. Bucki qu'il faut attribuer 'ouvrage anonyme suivant ?

Institutiones Æstonicæ [jne. nagu eespool].

Le P. Brown, le P. de Backer et Estreicher le donnent au P.Georges Elger et je les ai suivis dans mon Dictionnaire des Anonyms, col. 423. Le P. Sotwel me semble ne pas trancher la question: d'après lui, le P. Bucki a composé les Institutiones Estonicæ, et le P. Elger, des
Institutiones christianæ, 1620, et tous lex deux en estonien. Si cette dernière date est exacte, le P. Bucki n'aurait pas été, comme le dit sa notice, le premier à publier des ouvrages en cette langue. Du reste, les ouvrages du P. Elger ressemblent beaucoup à ceux du P. Bucki, mais ils portent le nom de l'auteur.

Sotwel [Alegambe jätk- ja täiendusteos, Romæ 1676]; — Brown; — de Backer, I, 932 - 3.

Kuna aga siiski Georg Elgeri, kes sel kombel on sattunud võimalikkude autorite hulka, kirjanduslik tegevus on


5

olnud läti kirjanduse alal, siis ei ärata ülaltsiteeritud andmed täit usaldust. Muidugi pole mitte võimatu, et ta läti keele kõrval oskas ka eesti keelt, kuid võib siiski arvata, et Georg Elger on mingi arusaamatuse tõttu sattunud Institutiones estonicæ autoriks.

Kord ebakindlate asjade alale jõudnud, esitan veel paar siia kuuluvat küsimust. Kas on võimalik, et G e o r g Elger on mingil kombel astunud selle A n d r e a s Elgeri asemele, kellest on olemas (õige?) teade, et ta Braunsbergis tegemist tegi eestikeelse kirjandusega (H i p l e r, Literaturgeschichte des Bisthums Ermland, Braunsberg u. Leipzig 1873, lk. 200: ». . . während Andreas Elger ein esthnisches Gebetbuch bei Schönfels [raamatutrükkija 1598—1626] in Braunsberg drucken lies.»)?¹ Ning mis osa on olnud sel M i c h a e l S o m m e r nimelisel Braunsbergi jesuiidil, kellest Braunsbergi paavstliku seminari matrikkel teab järgmist: "Michael Sommer, 8. iulii 1595 [õpilaste nimekirja kantud], Esto. 8. ian. 1598 missus est in Dorpatum, ubi magno adiuvamento fuit nostris in libris in Esthonicam linguam vertendis et concionibus exponendis, nunc studet philosophiæ Brunsbergæ" ² ja keda H i p l e r (op. cit. lk. 171) loeb kirjanikkude hulka ? Ning lõpuks, millist väärtust võib anda mõttele, mis kerkib hõlpsasti esile neid vanimaid eestikeelseid raamatuid kaaludes, nimelt sellele, et võib-olla sisaldabki Braunsbergi Institutiones Weltheruse tõlkeid kellegi teise poolt pärast Weltheruse surma avaldatuina? Viimane veetis ju oma viimsed eluaastad († 1619) rootsi vangipõlvest pääsedes Alegambe teate järele hoolsas töös ning kavatsedes pöörduda endisele töömaale.

Kuid—jättes hüpoteeside ebakindlused—kõigi nende küsimuste lõplik selgitamine on vist voimalik ainult küsimusesoleva teose leidmisega. Kahjuks on otsimine — niipalju kai seda on tehtud — jäänud siiski tagajärjetuks. G. M. S a n t o (ja tema järele "Die Kultur der Gegenwart'is" G. S u i t s u) lootustikas lause (VhGEG, II: 2, lk. 25): "Vielleicht würde übrigens in Braunsberg, etwa in der Bibliothek des dortigen katholischen Gymnasiums noch ein Exemplar seiner [Bucciusl estnischen Schriften aufzufin-

_______
¹ Tähelepandav asjaolu on ometi see, et minule teada olevad jesuiidibibliograafiad ja -biograafiad ei maini Andreas Elgerit.

² Die Matrikel des päpstlichen Seminars zu Braunsberg 1578—1798. Im Namen des Historischen Vereins für Ermland hrsg. u. mit biographischen Zusätzen vers. von G. L ü h r, Braunsberg 1925, lk. 49 (nr. 259).


6

den ..." on Braunsbergi suhtes jäädnuki ainult lootuseks, nagu mulle dr. G. L ü h r on kirjateel lahkesti teatanud.

Ka ei oma Rootsi avalikud raamatukogud vähemalt minu teada seda raamatut, kuigi seda võiks õieti oodata. Aastal 1626 nimelt, nii siis 3—4 aastat kõnesoleva teose ilmumise järel, vallutasit Rootsi sõjaväed Gustav II Adolfi tungides Saksamaale Braunsbergi ning viisid m.s. sealsete jesuiitide raamatukogud Rootsi. Suurem osa sellest preisi sõjasaagist on praegu Upsala ülikooli raamatukogus. Näib olevat ometi nii, et see meile esmajärgulise tähtsusega teos on puudunud kogutud saagist, sest et seda ei ole Upsalas; samuti ei leidnud ma seda selles (küll puudulikuna säilinud) nimestikus, mis Gustav II Adolfi käsul koostati Preisist saadud raamatute kohta (Register på böcker, komna från Braunsberg 1626, U. 272, ja Register på böcker, komna från Preussen 1626, U. 273). Institutiones estonicæ otsimine peab vist küll suunduma lõunasse, kõigepealt jesuiitide keskraamatukogudesse ning - archiividesse. Oleks soovitav, et keegi, kelle uurimisaladeks niisugused paigat on, võtaks vaevaks hoida silmad lahti ka selle sedapuhku kadunuks peetava lamba jaoks. Ja lõpuks, kes võib teada, et see ei võiks leiduda meie endi koduväravas?

Aarni Penttilä